Olen oma katsetustega jõudnud sinnamaale, et esimene partii õlle ja siidri pudeleid on saanud sildid. Ma tooksin siinkohal paraleeli muusikute maailmast, kes suhtkoht sõltumata mängitavate settide arvust esitavad enamvähem väljakujunenud arve ja see pole niivõrd laval veedetud aja eest vaid juhtmetega mässamise, heli paika kruttimise ja tehnika tassimise eest. Nimelt saab õlle pruulimise samuti jagada väga meeldivateks ja natuke vähem väga meeldivateks protseduurideks. Õlle pruulimine ise ja käärima panemine on erakordselt meeldiv tegevus. Samuti on meeldiv tegevus oma tehtud õlle joomine. Aga mis puutub pudelite pesemisse, õlle sifoonimisse, villimisse, korkimisse ja sildistamisesse, siis see nõuab veidi kannatlikkust. Et enda jaoks asja veidi veel põnevamaks teha, tellisin ühtse etiketi, kuhu käsitsi pudeli sisu kohta käiv jutt juurde kirjutada. Siit väike kõrvataha panek, et edaspidi tellin igale õllele ikka personaalse etiketi. Lisaks peaksin veidi avaras internetis ringi vaatama, et kas on olemas kusagil mingi riistapuu, millega kiirelt ja lihtsalt etikett pudelile kleepida nii, et ta jääks ka sirgelt. Teine tore asi nende etikettidega oli see, et ma andsin küll trüklale korralduse tarnida mulle etikett, kuhu oleks lihtne kirjutada, kuid pastakas selle peale siiski ei hakka ning marker ei püsi. Seega see suur vaev 240 silti kirjutada sai küll vapralt läbi kannatatud, aga need kes mu õlut maitsta saavad, peavad siiski ise välja nuputama, et mis seal sees siis võiks olla.
Üldiselt olen ma aga väga rahul ja õnnelik Kirepi Pruulikoja disaini üle ning tänan selle eest sõber Henrit, kes võttis vaevaks paari õlle eest nii ilusat asja luua.
