Kirepi küla asub 8 km kaugusel Elvast. Kirepi mõis (saksa Kirrumpäh) on asutatud 17. sajandil. Ajaloolises Rõngu kihelkonnas olnud mõis asub tänapäeval Rõngu valla territooriumil Tartu maakonnas. Mõis rajati siia 17. sajandi teisel poolel Rõngu kõrvalmõisana (võimalik, et Liivi sõja eelse Zupa mõisa kohale). 18. sajandil jagunes see Suur- ja Väike-Kirepi mõisaks, millest viimane oli hiljem karjamõis.
Kirepi mõisa kinkis Katariina II rootslaste purustamise eest 1790. aastal Kroonlinna lähistel toimunud merelahingus Alexander von Krusele. Tähelepanu väärib ühekorruseline puidust peahoone (18. saj.) ja tellistest ait-kuivati (19. saj.). Mõlemad hooned on ümbritseva loodusega hästi kokku sobitatud.
Kirepi mõisa pikk ning lihtne puidust peahoone on ehitatud mitmes järgus. Hoone vanim osa pärineb tõenäoliselt 18. sajandist. 19. sajandil on peahoonet vasakpoolsest otsast pikemaks ehitatud ning samast ajast pärineb ka neogooti teravkaartega veranda. Tegemist on tüüpilise Lõuna-Eesti väikemõisaga. Puidust ühekorruseline osa pärineb 18nda sajandi II poolest. Kahekorruselise juurdeehitatud tiibhoone ette lisati rohkete neogooti akendega veranda. Ruumijaotus on anfilaadne. Uksehinged, käepidemed ja lukud on osaliselt barokiaegne sepistöö.
Säilinud majandushoonetest on vaatamisväärseim kaaristuga ait-kuivati, ehitatud arvata-vasti 18. sajandil. Aita on mitu korda parempoolsest otsast pikemaks ehitatud ning vasakpoolseim kaar on kinni müüritud. Hoone iseloomulikeks joonteks on võlvkaartega keldrid vanima osa all, kaarsillustega uksed ning iseloomulik tellis- ning maakiviseinad. Praegu on hoone tühi, varasemalt oli kasutuses viljasalvena, kuivatina ning tallina.
Mõisaansamblisse kuulusid veel tööriistakuur, aganik, mitmenurkne linnumaja ning muud hooned. Mõisa tõid kaks sissesõiduteed, mida ümbritseb pärnaallee. Mõisapark on struktuurilt vabakujuline, pargisiseste teede paigutuses võib aimata teatavat regulaarsust. Pargpõhjaosa ja vana viljapuuaed asuvad peahoonest lõunas ning neid ääristab idas läbi mõisa minev tee. Tee viib ka üle peahoone ees oleva ebasümmeetrilise platsi. Tänaseni on osaleiselt säilinud peahoonest itta jääv vana õunaaed.
Pargi servas asuvas mõisatööliste majas elas 19. sajandi lõpul Mihkelsonide pere. Siit algas vendade Friedebert (Tuglas) ja Friedrich Mihkelsoni koolitee Udernasse. Tavaliselt tuldi-mindi koos teiste mõisapoistega üle põllu, peatuti Mikumäel või Kalmemäel.
Sajandivahetusel said kogu Tartumaal kuulsaks Kirepi laadad, mida peeti mõisast kilomeeter Rõngu poole Kirepi kõrtsi juures. I maailmasõja algul tehti osa kõrtsihoonest meiereiks.
Vabadussõja ajal 23. jaanuaril 1919 toimus kõrtsi ja endise Kirepi tuuleveski juures lahing, milles löödi punased taganema.
Asutamisest alates on mõisal vahetunud palju omanikke. 1919. aasta võõrandamise ajal kuulus mõis Bruno von Samson-Himmelstjernale. Seejärel liikus mõis vabadussõjas võitlemise eest Kindral Sootsile, kes müüs selle omakorda edasi 1939.a uutele omanikele. Järgnevalt jaotati maad tükkideks ning mõisa Ait-Kuivati omandas praegune tellija. Nõukogude ajal töötas mõisas sovhoosi klubi ning Ait-kuivati moderniseeriti nõukogude mõistes.
