Esimene Stout jõudis pudelisse

Ma olen viimasel ajal tihti leidnud ennast mõttelt, et miks ma teen kõike seda, mida ma teen. Nimelt püüan pereisaks olemise kõrval olla hea MMA võitleja, püüan aidata Tartu Kalevi Jahtklubil jõuda oma eesmärkideni, püüan paari väikest äriprojekti käima saada ning kõige krooniks püüan käivitada Kirepi Pruulikoda. Tegelikult on vastus väga lihtne. Mulle meeldib teha asju, milles ma olen hea, aga milles saaks olla veel parem. Aegajalt saabuvad kerged progressiilmingud loovad eelduse ja annavad tegelikult tohutult palju rohkem energiat tagasi, kui ma neisse tegevustesse sisse panen. Hea näide on kasvõi 12. aprillil saavutatud Eesti Meistritiitel MMA-s. Olen otsustanud teha asju hästi. Ja kui esimesel korral hästi välja ei tule, siis tuleb proovida uuesti. Käesoleva postituse päises paistab Kaisa jäätisemasina peal kaks õllevaati. Ühte sifoonin parasjagu villimisnõusse (see on ka see Stout, millest tänane postitus tegelikult räägib) kuid teine on üks IPA. Ma kardan, et see IPA on näide õllest, mille pean tegema uuesti. See on mu kolmas IPA ning kui esimesed kaks on saanud ülimalt positiivset tagasisidet, siis sedapuhku läks midagi väga valesti. Aga see Stout saab õige hea. Mai keskel selgub muidugi tõde.

Järgneb fotomeenutus umbes täpselt sellest hetkest, kui võitsin MMA Eesti Meistrivõistluste finaali. Edaspidi püüan siin blogis siiski rohkem õllele ja Kirepi Pruulikojale keskenduda. Aga sisuliselt on see kõik seotud. Need on lihtsalt asjad, mida ma tahan hästi teha.

Veel erinevaid katsetusi

Kuigi eelmisest suuremast õlleteost (4 erinevat sorti 240-s pudelis) sain ainult postiivset tagasisidet, millest enamus oli suisa ülivõrdes, eriti IPA suunal, olen praegu otsustanud katsetada ikka uusi maitseid.
Hetkel on tegemisel sellised õlled:

1. Järjekordne Northern Style Brown Ale. Sarnaselt eelmisele korrale kasutasin samuti Safale US-05 pärmi ning kaerahelbeid, kuid sel korral lisasin ka humalat. See on mul tegelikult juba pudelis alates 6. aprillist ning ma olen otsast teda ka maitsnud. Ma ei ütleks, et see humal ennast väga õigustas. Lisaks peab tõdema, et Better Brew Northern Brown tuli ikka oluliselt parem, kui Buldogi oma. 
2. Stout. Minu hinnangul oma loomult ja olemuselt on Stout kõige soliidsem õlu, mis minule seostub tummise suitsuse ja samas karamellise maitsega ning tihke püsiva vahuga. Loodan, et Black Rock - Miners Sout on mu maitse kõrgusel. Suhkru asemel lisasin tumedat linnase ekstrakti.
3. Panin hakkama ka ühe järjekordse siidri. Viimati, kui ma pruulisin, tegin kaks vaadi täit rüübet ühele sõbrale, kes palus enda korraldatavale üritusele õlut ja siidrit. Kuna see siider, mida ma talle tegin, tundus nii põnev, otsustasin nüüd ühe laari sama asja ka enda jaoks käima panna. Mu sõbra sooviks oli kerge maitsega, aga võimalikult kõrge alkoholi sisaldusega salakaval siider. Gambrinuse Pruulikeskusega arutades jõudsime selleni, et lisasin sellele siidrile Belgia Candi suhkrut ning Notinghami pärmi. Muuseas, Gambrinuses nimetatakse Belgia Candi suhkrut kommisuhkruks- tegelikult on tegemist klassikalise valge suhruga, kus on sukroos muudetud fruktoosiks ja glükoosiks. Mõte on selles, et selle töö teeb tavaliselt ära pärm, aga kui see on eelnevalt ära tehtud, jätkub pärmil jõudu oma põhitööga tegelemiseks, ehk alkoholi tekitamiseks. 
4. IPA. Ühes varasemas postituses kurtsin ma, et mu eelmine IPA tegu läks vist veits aia taha. Ei läinud. IPA peab saama lihtsalt korralikult laagerdada. Sai ikka megarüübe. Täspelt selline jook, nagu üks IPA olema peab, võrratu veidi tsitruselise aroomiga ja kõiki suus paiknevaid rakukesi paitava maitsega õlu. Otsustasin seekord veel paremini teha. Võtsin põhjaks Brupaks'i Brewers Choice Traditional IPA, kuhu lisasin juba traditsiooniks saanud Simcoe ja Chinook'i humalad. Seda on ootan ma kõige suurema õhinaga. 

Õlletegemise harjutamine kodus on tore tegevus. Eriti meeldivaks teeb see asjaolu, et samal ajal harjutab mu abikaasa, Kaisa, jäätise tegemist ning see on ikka lugu, mida saab tulevikus lapselastelegi rääkida, et meie garderoobist sai alguse jäätisevabrik ning pruulikoda. Üldiselt, ega jäätise ja õlle tegemisel muud vahet pole, kui see, et jäätist saad sa kohe nautida, aga õllega peab paraku ootama. Aga algus on ikka sama, tuleb hankida laua täis kõige paremaid ja kvaliteetsemaid materjale, siis ei saa ka tulemus kehva tulla.

Jäätisetegu 

Õlletegu